Pipratera

Antud kirjakene on kirjutatud meie Pipraterale pühapäeval, 21.aprillil, enne kui olin ämmaemanda juures arstlikus kontrollis käinud. Esimene arsti visiit oli 23.aprillil.

 

Tere, armas Pipratera!

Sa oled juba praegu paras viguvänt ja naljanina. Me sinu issiga arvasime päris kaua, et oleme sinust teadlik ja hoidsime sind suure-suure saladusena vaid meile endile. Oleme veidi kadekopsid. 23.aprillil, kui sinu issi oli Lätis metsas õppustel käisin mina arstitädi Grete juures. Tead, ta on ütlemata vahva ja sõbrali tädi, mulle jäi temast väga hea esmamulje.

Ma olin teinud mitu rasedustesti (noh selline imevidin, mis ütleb, kas naise kõhus kasvab beebi või ei), esimesed neist negatiivsed ja viimased positiivsed. Tunne, et ma sind ootan oli juba viimased 3-4 nädalat. Seega jäi vaid oodata, et ka test kinnitaks minu arvamusi. Üks päev see ka juhtus.

Grete juures selgus aga, et sa oled heal juhul 4-5 nädalat vana. Ma olin pettunud, sest minu arvutuste järgi võiksid sa olla ligi 12 nädalat vana, ning mu mõttetöö tegi oma töö ning sedasi ma olingi kindel, et arsti juures ma juba kohtun sinuga läbi UH ekraani. Aga sind polnud isegi näha. Olid nõnda pisike, et seda polnud võimalik veel tuvastada. Pole hullu, ma kohtun sinuga 15.mail ja sa katsu ikka vahepeal kasvada ning ennast siis kaamerast ilmutada.

Rääkisin ka su issile, peale esimest positiivset testi, sinu olemasolust, kuid tead, ta on selline omamoodi meesterahvas, kes ei näita oma emotsioone ja tundeid pea mitte kunagi välja. Keeruline, jah ma tean. Aga ma vaikselt juba harjun sellega, kui küsida, siis vastab vähemalt ausalt. Ühesõnaga ta ei öelnud ega teinud minu jutu peale midagi erilist. Eks sa saad peagi isegi teada, missugune ta on. Kuid ma usun, et ta on imevahva isa, ära lihtsalt looda, et ta sinuga pikkasid arutelusid ja jutte maha räägib. Sellegipoolest on ta sind oma ellu juba kaua-kaua oodanud! Sa saad olema üks hästi armastatud ja hoitud Pipraterakene.

Peale teise testi tegemist uurisin ma koheselt välja, kui vana sa meil juba oled. Selgus, et 11.nädala kanti – nüüd tagant järgi võin ma muidugi öelda, et see oli paras huumor, sest sel ajal olid sa 3-4 nädalane. Ilmselt tekib sul küsimus, miks sind Piprateraks kutsume. Kui ma sinust esialgu teada sain, siis uurisin, kui suur sa juba olla võiksid mu kõhus. Selgus, et kuskil mustika suurune või veidi ka peale, aga enne seda olid sa olnud pipratera suurune. Oleme ausad, praegu oled sa tegelikult pipratera suurune. See tundus armas ja köitev hüüdnimi ning nii sa selle endale saidki. Endamisi ikka muhelesin naerda, kui sinust rääkisime ja keegi ei saanud aru, kellest või millest käib jutt.

Oled sa poiss või tüdruk? Sellel polegi nii suurt tähtsust, põhiline, et terve oled. Issi muidugi tahaks tütart, sest ta arvab, et tüdrukud on rahulikumad (hehe, hea, et ta pole näinud, milline mina väiksena olin), minu sisetunne aga ütleb, et sa oled üks vahva poisiklutt. Eks me varsti näeme!

Sa teed meist perekonna veidi varem, kui olin enesele ettekujutanud. Aga kui sinu armas hing on valmis juba praegu meiega liituma, siis meil on selle üle vaid hea meel! Iga asi siin elus juhtub kindlal eesmärgil. Ootame sind!

Xoxo,
Sinu emme

2 kommentaari “Pipratera

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s