25 nädalat

Kõik-kõik on uus septembrikuus! Mulle tundub, et mulle on uus kõik iga päev. Ikkagi esimest korda rase ja päris põnev on oma arengut ja muutusi jälgida, iseennast tundma õppida. Viimane raseduse teemaline postitus ilmus 5 nädalat tagasi, kui pisikesel sai kõhus küpsetud 20 nädalat ja käisime UH uuringul. Huvi korral leiate selle postituse siit:  Beebiootus: 20 nädalat

Lisaks tahtsin ma öelda, et ülevalt riba pealt leiab blogis “beebijutud” sildi, mille all on “rasedus” ja sinna koonduvad kõik beebiootuse postitused kokku, kellel on huvi neid eraldi lugeda.

Tegelikult tundub mulle, et rasedus möödub linnutiivul, sest JUBA on 25 nädalat (tänasega 25 +2) täis. Üle poole rasedusest on kantud. Umbes 15 nädalat on veel jäänud. Mu sisetunne ütleb millegi pärast, et pisike tuleb ka veidi varem, kui on tähtaeg, seega jap. Minu esimene pettumus, et tüdruku asemel on poiss, on möödas. Olen mõistma hakanud, et poisid on päris ägedad ja küll me saame kunagi oma plika ka.

Väike J on hakanud kosuma, nii ka mina. Mõnel päeval on mu kõhuke juba päris suur (härra eile poes: jumal hoia, püsti seistes on tõesti suur kõht sul, pikali olles nagu polekski rase). Või noh, ma ise enda arvates ei ole suur aga riided on kuidagi väiksemaks jäänud ja ei lähe selga (hmm, kas süüdi võib olla pesumasin? Ehk on riided lihtsalt kokku tõmbunud.), kõhukest saab õhtuti pisikese lauana kasutada, igalt poolt läbi ei mahu, teised ütlevad, et ma olen suureks läinud jne. Seega ma vist ikka olen väheke kosunud.

Sellega meenus üks vahva seik oma klassi lapsega:

Peale esimest koolipäeva küsis üks lapsevanem oma lapselt (2.klass), kuidas koolipäev läks. Laps seepeale: “Kärt on tõesti natukene suureks läinud.” #parimad-emotsioonid-esimesest-koolipäevast

Pisike J liigutab end mõnikord rohkem, teine päev jälle vähem (kui härra oli nädalake kodust ära, siis ta oli vähem aktiivne, kui aga issi kodus siis poiss kohe mürgeldab sees). Ka teised minu ümber on hakanud märkama pisikese liigutusi – silmaga eristavad. Härra tunneb käega samuti. Ja teate kui mõnus tunne see on, kui härra paneb oma käe mulle kõhule, luurates pisikese J liigutusi ja siis pisike põksib talle vastu. So cute!

b385e86bc6e4df1a24a5cf33e00e04c3.jpg

Minu suurimaks mureks täna ja praegu on toitumine. Tegelikult siiani ei uskunud ma, et sellega probleeme on. Käisin neljapäeval glükoositaluvuse testi tegemas, seda muidugi oma lolluse pärast – nimelt eelmine kord, kui uriiniproovi viisin, siis sõin õhtul terve paki Kalevi küpsiseid härraga kahepeale ära. Muidugi lõi see suhkru lakke. Ämmakas oli mures ja saatis kohe testi tegema. Varasemalt ei ole suhkru probleeme ei uriinis ega ka verest välja loetud, seega tahan ma uskuda, et süüdi oli Kalevi küpsised ja minu enda lollus (täna just vaatasin iPatsiendi lehelt, et näidud ok). AGA, tänu sellele glükoositestile oli mul 2 tundi aega passida ja mõelda. Nii ma hakkasin mõtlema, et võib-olla söön ma liiga ebatervislikult ja teen halbu toiduvalikuid. Seega üritan oma toitumist veel enam jälgida, magusast ja näksidest võiksin eemale hoida. Ja siis olen mina toidupoes – jalutan riiulite vahel, ainsad asjad, mis mind kõnetavad on kohupiimad, küpsised, saiakesed… OMAIGAAD, päästke mu hukka minev hing!

Regasin end perekooli loengule, mille teemaks oli toitumine, ent pidin selle tühistama, sest ülikool tuli vahele. Perekoolist rääkides, siis käisin Pelgus ka seadusandluse loengus, mis oli silmi avardav, kuid mitmeid asju teadsin juba varem (mu emme on tark raamatupidaja ja mul on palju rumalaid küsimusi). Septembri keskel lähen ITK sünnitusosakonnaga tutvuma, sest mul on mingi imelik sünnituse paanika tekkinud. Mitte kartus sünnitada, seda veel mitte. Pigem see, et ma ei tea, kuhu minna, millal minna ja miks minna. Idiootsed kiiksud.

Teistesse loengutesse kavatsen minna oktoobri lõpust alates, kui koduseks jään. Lisan siia ka nimekirja, mis mind on kõnetanud, omaasi, kas igale poole jõuan-lähen, eks mingi valik tuleb enese jaoks teha. Kindlasti käime koos härraga läbi loengud, millest on meile mõlemale kasu (esmaabi, tugiisik, vaktsineerimine). Pisike spikker iseenda jaoks (antud loengud on valitud ITK lehelt, loengud veidi erinevad võrreldes Pelgukaga).

  • Väikelapse esmaabi. Milliseid õnnetusi juhtub imikute ja väikelastega. Kuidas vigastusi vältida – olulisemad ohud lapsele. Kuhu abi saamiseks pöörduda, kuidas anda esmaabi.
  • Vaktsineerimine – meie laste tervem tulevik. Eesmärk on tõsta lapseootel emade ja isade teadlikkust peamiselt väikelaste, kuid samuti ka enda vaktsineerimise osas. Loeng-vestlusringi viivad läbi arstiteaduskonna vanemate kursuste üliõpilased, kes on läbinud põhjaliku selleteemalise koolituse. Tuginetakse teaduslikult tõestatud andmetele ja käsitletakse muuhulgas vaktsiinide toimemehhanisme, vaktsineerimiskava, vaktsiinvälditavaid haigusi ja kavaväliseid vaktsiine. Räägitakse ka levinumatest arvamustest ja müütidest, arutatakse tekkinud küsimusi. Loeng koos küsimustevooruga kestab 1,5 tundi ning on tasuta.
  • Vastsündinu hooldus. Mida jälgida vastsündinu esimestel sünnitusjärgsetel tundidel: lapse seisundi hindamine; vastsündinu kollasus; hooldus (naba, nina, silmad) ja hügieen; mähkimine; riietamine (harjutused nukuga); lapse turvalisus; kehakaalu normaalsed muutused esimestel nädalatel; uuringuprogrammid haiglaperioodil.
  • Sünnitusjärgne periood. Ämmaemand räägib loengus muutustest organismis. Teemad: taastumine sünnitusest; enda eest hoolitsemine (hügieen); võimalikud meeleolumuutused; suguelu pärast sünnitust ja rasedusvastased vahendid; enesetunne pärast epiduraalanesteesiat (seljasüsti) või keisrilõiget; võimalikud ohumärgid probleemide korral.
  • Imetamine. Loengus räägime imetamisasendist ja -võttest, imetamise olulisusest emale ja lapsele. Vaatleme võimalikke probleeme: rindade ja rinnanibude hellus, lõhed, mastiit ehk rinnapõletik. Toitumissoovitused imetavale emale.
  • Tugiisikule. Teemad: sünnituse perioodid ja abistamine eri perioodides; tugiisiku võimalused ja vajadused sünnituse ajal abiks olemisel; massaaživõtted avanemisperioodis. Õpime sünnitusaegset hingamist ja anname nõu, millele sünnitusjärgses perioodis tähelepanu pöörata.
  • Aktiivsünnitus, sünnitusplaani koostamine. Aktiivsünnituse loengus julgustame sünnitajat minema oma kehas toimuvaga kaasa, selgitame õige hingamise ja liikumise tähtsust. Räägime ka sünnituse rütmilisusest ja valust. Milleks koostada sünnitusplaani ja mida sinna kirja panna. Aktiivsünnitus saab kergemini teoks ämmaemanda osalusel ning sellest võib kujuneda koostöö, mille tulemuseks on ämmaemanda ettevalmistusest tulenev mõlemapoolne loomulik suhtumine sünnitusse.
  • Vettesünnitus. Näidustused ja vastunäidustused. Räägime vettesünnituse eelistest emale ja lapsele. Näitame filmi vettesünnitusest.
  • Epiduraalanalgeesia, keisrilõikus, vaakumsünnitus. Noored arstid tutvustavad sünnitusvalude leevendamisel kasutatavat epiduraalanalgeesiat – selle paigaldamise tehnikat, näidustusi ja võimalikke tüsistusi. Lisaks räägime keisrilõikuse näidustustest ja sellega seotud ohtudest. Põgusalt tutvustame ka vaakumsünnitust.
  • Sünnitus. Ämmaemand annab ülevaate normaalse sünnituse kulust. Tutvustame eneseabivõtteid, mis võimaldavad end sünnituse ajal hästi tunda. Näitame sünnitusasendeid koos kommentaaridega. Räägime ämmaemanda toimingutest sünnituse ajal ning lapse jälgimisest esimestel tundidel pärast sünnitust.
  • Sünnitusvalude leevendamine. Ämmaemand räägib sünnitusvalu eripärast, põhjustest ja leevendamise võimalustest. Praktiseerime hingamist, näitame massaaži. Muud teemad: vee kasutamine sünnitusel; valu leevendamise võimalused.

Vaevuste osas nii palju, et raua taset ei ole ma veel korda saanud, mistõttu on ka väsimus-kurnatus tagasi (võib olla tingitud ka sügisest mingil määral). Lisaks on mu seljavalud süvenenud, kasvav kõht teeb olemist raskemaks, juuksed langevad, üksikud peavalud ja nõrgad jalad. Jalgadega on tegelikult selline tunne, et ma ei jaksa kõndida, neile toetuda aeg-ajalt, justkui neil oleks kanda mitme sajane keha, kuid tegelikult pole kaaluga probleeme. Kas magneesium aitaks?! Ahjaa, enese jaoks on harjumatu ka mu tujud. Üks õhtu näiteks nutsin lambiselt, sest tahtsin. Polnudki mingit head põhjust, miks pisardada, aga neid muudkui tuli ja tuli… Raseduse rõõmud. 

Tegelikult on kõik hästi!

Vahepeal oleme me soetanud pisikesele ka hälli ja madratsi. Sellega oli see veider lugu, et ma olin välja valinud, milline voodi meil tuleb. Kaelkirjakuga! Teadsin, et ostan uue. Ühel hetkel aga saatis emps mulle lingi, kus keegi müüb sama voodit koos madratsiga. Voodi korralik (mõned üksikud kulumisjäljed), madrats näeb hea välja. Minu silmis väga okei. Säästsime sedasi voodi + madrats kokku üle 120 euro. Hea skoor taaskord? JEEEPPPP!

Toa remont on nagu valmis aga samas pooleli. Vaja veel liistud panna. Sisustamiseks on tarvis voodile alla kasti, seina riiuleid, 2-3 taime, pildid seina panna, mähkimisalust, tugitooli, kardinaid-rulood. Ahjaa, kraanikausi kapile võiks uksed ka ükskord ette ära panna, hehe. Siis on pisikese J toaga ka kõik ok.

Ühesõnaga asjade poolest on tegelikult hea seis (peagi ka nimekiri asjadest, mida minu arvates J läheb vaja ning, mis meil on olemas- mis vajab veel soetamist). Võtan rahulikult. Püüan nüüd sisemise minaga tegeleda, et rasedus rahulikult mööduks lõpuni välja.

 

Päikest!

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s