Kui lugeja näitab välja oma nõrkusi

Tere maailm! Ma sain üks päev ühe kommentaari, mida ma ei kipu kõhupiltide postituse alla kinnitama, sest a) see pole sobilik, b) sõnapruuk meenutab ropu enda-arvates-ägeda noormehe oma, c) ei ole antud postituse ega minu blogiga kuidagi otseselt seotud. Küll, aga pani see kommentaar mind mõtlema paljudele asjadele ja suunas ka tänast postitust kirjutama, sest kuskil sooviks ma sellele sõnaosavale inimesel vastata – olen üpriski kindel, et ta satub siia veel. Tänapäeva inimeste uudishimu on ju nõnda suur, eriti, kui saab anonüümseks jääda. 

Kommentaar ise oli järgnev (copy-paste): “Uskumatu, kannad veel eelmise mehe nime ja juba paksuks pandud uue poolt 😀 tra sellised need tànapàeva hoorad on, abiellutakse suure hurraaga ja esimese tyli peale joostakse lahku ja istutakse esimene vômp sisse. Edu”

See kommentaar tekitas minus väga palju erinevaid emotsioone, tundeid ja mõtteid. Endalegi üllatuseks ei muutunud ma masendusse ega vihaseks, samuti ei hakanud mul mingil sajal viisil piinlik oma elu pärast. Pigem ei tundnud ma ennast suurt puudutatuna, sest ma tean, miks minu elus on asjad läinud nii nagu nad on läinud ja mitte keegi teine ei tea, isegi kui nad arvavad seda teadvat.

Kõige enam tegi antud kommentaar mind kurvaks, et maailmas on (nii palju) inimesi, kes elavad teiste elu ja seda veel paremini kui ma ise. Kurvaks teeb see, et need inimesed ei ole iseendaga ausad ning endaga rahu teinud, neis on sisemine torm ja hiiglaslik tornaado. See on kurb. Tahaks neid inimesi kuidagi aidata, aga isegi ei tea kuidas ja kas mina üldse inimesena peaksin seda tegema? Noh, eks elukene ise näitab.

3e81ef9b1b1ee1e45ac24516712e1e6a

Aga tagasi tulles selle jõulise kommentaari juurde. Inimestel on väga tõsine oma arvamus ja tundub, et nende arvates nende arvamus ka loeb. Tegelikult nii kaua, kui see arvamus kehtib minu kohta – siis see ei loe! Minu elu, minu otsused ja valikud, mitte sinu ega kellegi teise! Kadedaks teeb see, kui palju on teistel inimestel vaba aega, et ka teiste elu elada. Mul küll kodusena isegi pole nii palju aega, energiat ega ka TAHTMIST, et teiste elu elada. Igalühel meist ju omad valikud. Või mis?

Ükskõik, mida teised ei arvaks, aga mul on üks pisike, kuid suursugune mõte meile kõigile eluks: ei loe, mida teised arvavad! Ainult sinu enda arvamus loeb!

Elu oleks nõnda lihtne, kui kõik keskenduksid enda elule ja selle elamisele. Ei ole tarvis teiste elu elada ja enda oma keeruliseks. Pane paika, mida sa soovid saavutada ja kuidas ning jälgi oma eesmärke. Sul on elada enda elu ja neil endi! Tõsiselt, sa pead elama oma elu ja surema oma surma, mitte keegi teine ei saa seda sinu eest ära teha! Trust me.

Juhul, kui teised on ikka altid oma arvamust kõvasti avaldama (ja veel enam teatud sõnavaraga ja iseloomuomadusi kasutades), siis mina luban sul näidata kõigile sellistele inimestele vaikselt nähtamatut keskmist sõrme. Tean, et see pole just väga täiskasvanulik, aga usun, et selline vaikne lähenemine on parem, kui see, et sa jändad ja jändad samal teemal 24/7. Igal juhul on see parem, kui näiteks antud kommenteerija, sest tema kasutas ebameeldivaid sõnu ja omadussõnu, mis isegi ei käi minu kohta.

Jah, ma aktsepteerin teda kui teist inimest. Ma aktsepteerin tema arvamust, aga ka minul on oma enda arvamus. Näiteks, kui nüüd päris lausete ja väljendite kaupa lahata antud kommentaari, siis ma ei teagi, kas nutta või naerda… See, mida teised inimesed ütlevad, see on ju kokkuvõte neist endist – nende soovidest, hirmudest, olemusest…

971c9b521a3880dce0edd138a9b1d2a6

Teades, et see inimene käib ilmselt siin aeg-ajalt lugemas (sest, miks muidu ta siia sattus ja oma “heameelt” välja elas…), siis oleks vist pasklik ta kommentaarile ka vastata, eriti kuna ma seda postituse all ei kavatse avalikustada.

Kallis inimene, mul on hea meel, et sa satud mu blogisse – saan külastamisi ja lugemisi juurde. Ainult positiivne! Samuti rõõmustab mind, et sa mõtled kaasa minu elule ja mingil määral ka elad seda kaasa. Mulle tundub küll, et sa oled minu eluga rohkem kursis kui ma ise… Aga see on ju ainult tore! Teinekord kommenteeri oma päris nime alt, sest ma tõsiselt arvan, et “Llaladjdjs” ei ole sinu päris nimi, kui aga on, siis mul on sinust lihtsalt siiralt kahju – päris keeruline on sedasi ennast terve elu tutvustada. 

Õnneks käib sinuga kaasas ka üks vähe teistlaadi “nimetus”, nimelt sinu IP-aadress, mille kaudu on võimalik sind tuvastada! Aga ma ei viitsi ega taha sellega tegeleda, ausõna, mul on oma eluga paremat ka peale hakata – lihtsalt teadmiseks sulle, et kui sa kedagi teist samasuguste ilusate kommentaaridega kostitad, siis ka nemad saavad lihtsalt viisil taodelda sinu tuvastamise, ei muud! 🙂 

Kuna sina mõtled ja elad minu tegutsemistele kaasa, siis mõtlesin ka sinu kommentaarile pikema tagasiside anda. Kavatsen lausa väljendite-lausete kaupa seda lahata, sest sinu kommentaaris on nõnda palju sisu, et lühidalt on raske oma mõtteid sulle edasi anda. 

  • Eelmise mehe nime kandmine. Vot, ma polegi kursis, et peale lahutamist tuleks võtta oma vana nimi tagasi. See on võimalus, aga ei ole kohustus. Ma ei näinud mingit põhjust, miks ma seda oleksin pidanud tegema. Oskad sa mulle öelda, mis oleks selle põhjus?
  • Juba paksuks pandud. Olen kursis, mida tähendab “paksuks pandud”, aga tead, see nii “juba” ei käinud, kui sa arvad. Samas, see “juba” kõnetas mind palju. Ma soovin südamest, et ka sina jõuaksid elus sinna punkti, kus mõistad, et su elus on kord kõik nii nagu olema peaks – ideaalselt harmoonias! Võid väita, et ma olen liiga vähe oma uue kaaslasega koos olnud, aga kui sa tunned seda tunnet, mida mina, siis sa lihtsalt tead, et just sedasi on KÕIGE ÕIGEM. Lisaks soovitan sulle neutraalse meeleoluga läbi lugeda minu üks vanem postitus: Hingesugulased on PÄRISELT olemas.
  • Hoor. Üpris karm sõnapruuk, aga olgu, kui sulle meeldib nii otsekohene olla siis on see okei. ÕS 2018 järgi tähendab mõiste “hoor” lõbunaist ja liiderlikku naist. Siinjuures pean ma vist pöörduma taaskord sinu poole hoopis küsimusega – oled mind näinud hooramas? Kui jah, siis ole hea ja jaga täpsemat infot ka mulle, sest mulle tundub, et mul on kuskil kuri kaksikõde, kellest ma pole varasemalt teadlik. See kõik on kõigest sinu vaimusünnitus.
  • Abiellutakse suure hurraaga. Võib-olla me kiirustasime, aga võib-olla ka mitte. Saime mõlemad kaaslasega omad õppetunnid ja kogemused. Kummaline on aga see, et miks mulle jääb tunne, et ainult mina saan antud teema puhul puid alla aga mu eks jääb nendest ilma? Kas abielu pole mitte kahe inimese teema?
  • Esimese tüli peale minnakse lahku. Kas sa oled olnud suhtes, mis on laiali läinud? Kas see lagunes esimese tüli peale? Kui jah, siis mul on sinust kahju, ausalt. Meie ei läinud esimese tüli peale lahku. Pean isegi ütlema, et meie lahkuminek oli väga sõbralik ja rahulik. Samuti ei kiirustanud me laiali minekuga, vaid andsime suhtele aega ja ruumi, aga sellest ei olnud kasu, midagi ei paranenud ja leidsime ühiselt, et parem on laiali minna. Tänaseks oleme mõlemad omale uued kaaslased leidnud ja õnnelikud. 
  • Istutakse esimene võmp sisse. OMG! Mida väljendit, üks sõna sõnavaras juures. Tänan, et harid mind! Kas sa oled stalker, et sa minu elu kohta kõike paremini tead, kui ma ise? Meie voodielu on meie teema ja seda ma kindlasti ei hakka siin lahkama. Mul on hea meel, et temaga kohtusin ja “esimese võmpa sisse istumisest” sünnib üks kaunis, oodatud ja armastatud ime siia maailma. Taaskord suunaksin su hingesugulase postituse juurde! 
  • Edu. Edu läheb alati vaja, seega tänan! Mulle meeldib Oliver Goldsmith’i ütlus: “Edu tähendab tõusta ainult korra rohkem, kui sa kukkunud oled.” Seega aitäh, ma olen endaga teinud rahu ja ma meeldin endale sellisena nagu olen ning enam selliseid vigu ei tee, mida elus olen teinud – see üks kord kukkuda… see on olnud, nüüd on vaid nina püsti ja edasi!

Tegelikult ma südamest soovin, et sa leiaksid endas rahuolu tunde, sest selline enese välja elamine võõraste peale ei ole okei. Kõik ei oska asja mõistuse ja huumoriga võtta ning võid sedasi neile päris suure karuteene teha!

Your life = your choice.
Your choice = your destiny.

Lõpetuseks lisaksin ma siia 7 reeglit elus, mis mind ikka ja jälle kõnetavad ning elus edasi viivad. Ehk inspireerivad ka sind:

  1. Tee rahu oma minevikuga! 
  2. Teiste inimeste arvamus pole üldse sinu asi!
  3. Aeg parandab haavad ja toob selguse!
  4. Oma rõõmu ja õnne piirad vaid sa ise!
  5. Ära võrdle ennast ja oma teguviise teistega, kõik on erinevad!
  6. Mõtle vähem, tegutse rohkem!
  7. Ole positiivne! 

Ühesõnaga tänase postituse kokkuvõtteks. Nii palju, kui on inimesi on ka arvamusi. Ära ole teistega nõme ja ära võta teiste sõnu/arvamust südamesse – nende sõnavara näitab välja vaid nende nõrkusi. Armasta ja hooli endast! Sa oled ainus, keda pead igapäevaselt välja kannatama – end armastades on see kordadest lihtsam!

Päikest, rõõmu ja kindlustunnet oma valikute ees!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s