Muutused peale sünnitust

Meie pisike J sai eile 3 nädala vanuseks. Uskumatu, kui kiiresti aeg läheb. Alles ma sõitsin haiglasse nägu naerul, keeldusin sünnitusel ämmaemandat kuulamast ja sain oma pisikese ilmaime esimest korda rinnale. Kas see polnudki alles paar päeva tagasi?! Samas see 3 nädalat ei tundugi nii-nii palju, aga mõeldes, et järgmine reede on ta kuu vanune… Vot see tundub juba palju.

Igatahes on mul tunne, et minuga ja minu eluga on mingi totaalne muutumine toimunud peale sünnitamist. Muutused on nii välised kui ka sisemised.

Keha ja kaal. Rasedusega võtsin juurde umbes 14 kg. Kuus päeva peale sünnitust, kui koju saime, astusin kaalule ja selgus, et haiglasse jäi 8 kilogrammi. Tänaseks olen umbes 1,5kg lisaks kaotanud. Vahva! Samas on end harjumatu vaadata – kõht nii pisike ja pehme. Rasedusega harjusid ära, et see oli hiiglaslik ning kõva – ümaralt trimmis. Aga tore on jälle S-M suuruses riideid kanda!

Emotsioonid. Hormoonid on veel paigast ära. Haiglas olles nutsin päris mitu korda, aga sellest põhjusest tahan ma rääkida mõnes järgmises postituses eraldi. Kodus nutsin/mossitasin, sest härra sai paremini J hakkama kui mina… Kui tobe. Teisel hetkel vaatan ma pisikest ilmaimet ja pisarake tuleb silma, sest ta on nii armas, kallis ja MEIE oma.

Emadus. Mul on tunne, et sünnitades süstitakse sisse suur annust emadust. Poleks kunagi arvanud, et ma nii asjalik võin olla. Mähkme vahetus käib 1-2-3 ja valmis, pepu pesu ühe käega siuh-sauh, riietamine sõrmenipsuga, öised ärkamised polegi enam nii hullud … Seda nimekirja võikski täiendama jääda.

82061607_591633918318845_283787159469555712_n.jpg

Aeg. Alustades sellega, et teed joon ma külmalt, sest aega pole… Ja lõpetades sellega, et kuskile me õige aegselt enam ei jõua. Näiteks võtsime sihiks kodust väljuda kell 9, aga autosse saime alles 9.35. See suhteliselt tavaline. Kõik vajab väga palju planeerimist. Näiteks kui ma ühel päeval ülikoolis käisin paariks tunniks, pidin ma ärkama totaalselt varem selleks, et piima pumbata ja pisikesele kõik valmis panna, et nad härraga päeva üle elaks.

Mähkmed ja piim. Ma ei mõtle enam niivõrd oma vajadustele, vaid pisikese J vajadustele. Muretsen, sest mul pole piisavalt piima ja see painab mu mõtteid alalõpmata. Teisel hetkel arvestan, kas ma peaks juba mähkmeid ostma jooksma või veame tänase päeva olemasolevatega läbi. Ahjaa, mähkude sooduspakkumised on ka mu lemmikud. Hehe.

Google. Kui varem mängis Google olulist rolli mu elus, kui vajasin mingi asja kohta lisainformatsiooni siis tänaseks ei möödu ühtki päeva, kui ma midagi ei Googeldaks. Viimase aja popimad otsingud minu poolt: “rinnapiima vähenemine”, “rinnapiima suurendamine”, “mähkmelööve”, “beebi akne”, “beebil punnid näol”.

Uued hüüdnimed. Kuidagi automaatselt tuli see pisikesega jutustamine. Sinna juurde kuuluvad ka hüüdnimed “emme” ja “issi”. Seega pole ma enam niivõrd “musi” ja “kallis”, vaid “emme”. Eks seda omavahel olemise aega ka väheks jäänud, kuid usun, kui oleme sisseelanud oma uude ellu siis saame ka selleks rohkem aega võtta.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s