“Tänapäeva noored ei võitle abielu/suhte nimel!” BULLSHIT!

Viimasel ajal toimub mu ümberringi üks suur virr ja varr. Kõik “ideaalpaarid” lahutavad. Ehk mis ma selle “ideaalpaari” mõiste all silmas pean – need (abielu)paarid, kes tunduvad ümberringi olevatele just need kaks inimest, kes kunagi lahku ei lähe. Ma olin ise ka kunagi sellises paaris üheks osapooleks… Aga sellega ongi see eriskummaline lugu, et keegi teine ei näe koduseinte vahele, kui need kaks inimest, kes on otsustanud siis ühel päeval, et enam ei anna midagi teha ja aeg on lahku kolida.

Sellele järgneb sageli ümberringi olevate inimeste ahhetamine, ohhetamine ja “hea nõu” andmine, et proovige ikka veel ja ärge andke nii kergelt alla. Oi, kuidas selline suhtumine mind vihastab – just sellepärast, et nemad ju ei näe meie endi suhte taha. Teised ei tea, kui palju on vaeva nähtud, mis viisil toimub suhtlus ja koosolemine… Mitte keegi ei tea seda, peale meie endi!

Eriti altis on vanemgeneratsioon neid mõtteid jagama. Ma tegelikult ei saa neile seda pahaks panna, sest tean sisimas, et nad soovivad vaid head, aga sageli ei mõista nad, et hea on just eelnimetatud langetatud otsus. Otsus olla iseseisev, anda endale ja kaaslasele uus võimalus omaette, eraldi.

Pealt näha oli minu ja eksabikaasa suhe ideaale, või selle lähedane. Ma ei ütlegi, et meil midagi kohutavalt mäda oleks olnud. Aga miski oli puudu, midagi olulist! Pean tunnistama, et lahkuminek ja lahutamine oli minu elu üks parimaid otsuseid (mitte halvaga, pean tänaseni temast kui inimesest lugu!), sest peale seda tundsin mina küll ennast kuramuse hästi, kergendustunne ja rõõm valdas minu hinge. Avasin südame uutele võimalustele, sain oma ellu uue kaaslase, kindlustunde ja kõik need killukesed, mis eelnevalt olid puudu olnud. Tundsin, et nüüd olen tervik!

KeiriKallas_IMG_0957

Selle postituse eesmärgiks ei ole oma eelneva suhte lahkamine või selle üle mõtisklemine. Ma olen kõigest üle, eluga edasi läinud ja ülimalt rahul oma otsustega. Postitus sündis sellest, kui sõbranna kirjutas mulle öösel küsimuse “Kuidas sa said laiali minnes teiste inimeste heidist üle?”. See kõik panigi mind uuesti kõige üle mõtlema, sest tänaseni tuleb aeg-ajalt siit-sealt küsimusi või teiste inimeste arvamusi, minu laiali läinud suhte üle – teiste inimeste “tarkusteri”.

Seega, mis ma antud postitusega tahan öelda on see, et ütlus, et tänapäeva noored ei võitle oma suhte/abielu nimel on bullshit, sest me võitleme ja oi kui jõuliselt! Me oleme andnud võimaluse suhtele, mis võib-olla ei toimi, kuigi alguses tundus, et võiks toimida. Ja veel jõulisemalt võitleme me oma parema elu nimel. Miks ma pean kannatama, närbuma ja endalt võtma võimaluse tunda tõelist armastust ning õnne?! Ei, ma ei pea seda tegema ja ma ei tohigi. Ma elan 1 korra, for real, ja ma ei näe põhjust, miks ma peaksin ennast piirama…

Tean, et on keeruline, ümbritsevate inimeste arvamust ja nõuandeid südamesse ja hinge mitte võtta, aga proovi nende jutt piltlikult ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta, usu mind, sul endal on nii palju lihtsam!

Ela, naudi, armasta ja anna endale uus ning parem võimalus! Leia see miski või keegi, kes värskendab sinu elu ja tekitab selle õige tunde! Armasta oma elu!


Postituse pildid on tehtud peale lahutust, kui olin juba uuesti suhtes aga minu sees oli endiselt pisike virr-varr tunne. Peale seda pildistamist hakkasin endasse uuesti armuma ja teadsin, et nüüd läheb kõik vaid paremaks! Seega mõnikord ei tule see rahulolu hinge koheselt, aga usu mind see tuleb (võib-olla vajab lihtsalt pisikest photoshooti, et märgata piltidelt, kui deeeeeem hot ja ilus inimene sa oled, kasvata oma ego!). Pildid on teinud Keiri Kallas (link). Aitäh!

3 kommentaari ““Tänapäeva noored ei võitle abielu/suhte nimel!” BULLSHIT!

  1. Mul oleks vastupidine küsimus Sulle. Mida teha olukorras, kus näed enda sõbranna pealt, kuidas ta enda noorust raiskab vale noormehega? Nad on olnud koos 3,5 aastat ja mina, kõrvalseisjana, näen kuidas mees aina eemaldub ja näitab üha vähem huvi nende ühisele tulevikule kuid samas sõbranna hoiab veel kümne küünega kinni temast. Raske on kuulata sõbranna kurba armastuseta elu ja mitte halvasti öelda.

    Meeldib

    1. Mina pole siin õige inimene midagi ütlema, samuti sina. Aga ma mõistan siiralt sinu muret!

      Kui minul oleks selline sõbranna, siis mul oleks talle vaid üks küsimus “KAS SA OLED ÕNNELIK?”.
      Oluline on, et ta suudaks sellele vastata ausalt, ilma, et ta iseendale valetaks. Iseendale valetamine ja endalt rõõmu/õnne võtmine, see on suurim kuritegu, mida endale inimene teha saab.
      Kui sõbranna vastab “JAH”, siis polegi sul midagi teha. Küll sõbranna saab piltlikult öeldes omad vitsad kätte, kui aeg on küps.. Kui see on käes, siis ole tema jaoks olemas, ta vajab su tuge!
      Kui aga ta vastab “EI”, siis on sinu roll edaspidi koheselt suur! Ole talle toeks (jõu ja nõuga) ning aita tal teha see suur samm oma elus. Kinnita talle, et ta on väärt õnne ja rahulolu oma elus. Iga naine on väärt printsi valgel hobusel, kes PÄRISELT armastab ja hoolib, mitte sellist, kes VÄLISELT paistab hoolivat, kuid sisimas on tal kõigest ükskõik…

      Loodan, et sain sulle mõnegi abistava mõtte jagada. 🙂

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s