Q&A /// 2

Jätkame sealt, kus eelmine küsimused-vastused postitus (Q & A ) pooleli jäi.

Kuidas on teie peres jaotatud lapse eest hoolitsemise kohustus?

Ma pole kindel, kas seda saab nimetada kohustuseks ning jaotamiseks, aga meil teevad kõik kõike. Nii mina kui ka härra toidame, mängime, kussutame ja vahetame mähkusid. Jah nii palju võib öelda, et öösiti tegelen mina poisuga rohkem ning härra on enda kohustuseks võtnud turvatooli tassimise. Õhtuti olen üritanud anda härrale rohkem lapsega tegelemist, sest mina olen päeval poisuga koos. Keskmiselt läbi tegelen mina lapsega 18 ja härra 6 tundi ööpäevas.

Mis on olnud kõige hirmuäratavam emaks olemise juures? Kas stress on pea kohal kokku ka juba löönud?

Pean tunnistama, et kõik on olnud lihtsam, kui ette oskasin ja julgesin kujutada. Hirmutavaim… Ma arvan, et see kui laps röögib ja ma ei saa aru miks. Ta ei oska ju rääkida.  Ja haiglas veedetud aeg. Muus osas ei tunne ma erilist pinget. Eks me veel vähe koos ka tegutsenud, seega andkem aega, küll neid muresid ja hirme veel tekib.

Rääkides stressist, siis kõige stressirohkem hetk oligi haiglas olek. Kodus on kuidagi hea ja rahulik olnud. Niivõrd-kuivõrd. Aga seoses stressiga, siis kuidas sa saad stressis olla, kui vaatad selle pisikese ilmaime silmi, põski, kõrvakesi, sõrmi… Ta on ju liiga nunnu, et stressis olla. Näiteks olin üks hommik ta peale veidi vihane sisemuselt, sest öö oli magamata ning väsimus kogunes. Siis võttis ta mul sõrmest kinni ja vaatas oma nunnude suurte silmadega otsa… Viha kadus sekundiga.

Kuidas pereliikmed on pisikese sündi suhtunud?

Ma pole suuremat ja siiramat rõõmu nende silmis varem näinud, kui nüüd peale poisu sündi. Kõik võtsid pisikese suure armastuse ja hoolimisega vastu. Ta on üks kuramuse hästi hoitud ja armastatud poisu.

Siinjuures pean tõdema, et poisul on ka kõige vahvamad vanaemad, kes hoiavad, nunnutavad igal vabal hetkel. Mul oma emmest on küll meeletu abi selle esimese kuu jooksul juba olnud – poisu pesemisel, nõuannetega, vestluspartnerina, hoidjana… Ja härra emme on ka kullatükk. Poisul on oma vanaemadega megalt vedanud!

Arvestades sinu eelmist suhet, kas tunned, et saad lapse isas kindel olla?

Oh, see teema ka ei vaibu. Miks surkida minevikus, kui saab nautida tulevikku? Aga olgu, eelmise mehega ei klappinud meil see laste teema nii nagu oleks pidanud ja võinud klappida. Ju ei pidanudki. Nüüd uue kaaslasega ehk lapse isaga olen kõiges kindlamast kindlam, sest meil on samad unistused ja mõtted pereloomise teemal. Kõik klapib. Miks ma ei peaks temas kindel olema?

Järgmise korrani! 🙂

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s