Mina emana – läbi Jesperi silmade

Emadepäev on selleks aastaks küll läbi, aga ema ja emaduse lainel lähen postitustega edasi. Emadepäev on alati olnud minu jaoks suure tähtsusega – võimalus veel erilisemalt oma ema meeles pidada. Minu emme on lause suure algustähega Ema. Tänavu aasta on aga hoopis erilisem. Mina olen ju ka emme! Üks armas päev aastas lisaks, kus heldimusega oma peagi 5-kuu vanuseks saavat põnni vaadata, pühkida silma nurgast rõõmupisar ning anda talle otsaette üks mahlane musi ja tugev kallistus. Tänu J-le olen ma emme!

Ma ei julge väita, et mina olen ema suure algustähega aga sinnapoole püüdlen ma iga päev. Mul on selleks suurepärane eeskuju. Üks päev hakkasingi jalutuskäigu ajal iseendaga juurdlema, et milline emme ma tahan olla ning millisena võiks mu poeg mind märgata ja väärtustada. Üritasin oma ideaalid ja sihid kirja panna järgneva J kirjakesega.


Tere, maailma!

Mina, Jesper, siin! Ehk mäletate mind ja minu maailma heietusi sünnitusmajast (Jesperi sünnilugu) ehk minu sünnilugu… Täna olen ma taaskord emme blogisse sattunud, küll juba tunduvalt vanema ja elukogenumana. Ma juba tean, kuidas varvast suhu pista, millal on õige aeg oma emme ja issi täis pissida mähkude vahetamise ajal ning kui hästi maitsevad suvikõrvits, porgand ning milliseid täpikesi tekitavad lillkapsad minu nahale. Aa ja muidugi, kas te teadsite kui vastiku maitsega võib olla veise liha? Öäk! Emme ütleb küll, et ei ole ilus toiduga pirtsutada, aga vot tee või tina, mina seda liha ei söö!

Varsti-varsti olen 5 kuud vana Jesper, kes iga päevaga on tegusam ja asjalikum. Näiteks oskan ma juba end kõhuli keerata, küljel pikutada ning kõhuli olles peopesadele toetuda. Mu emme pingutab selle nimel palju. Me võimleme, mängime, laulame, tantsime, vaatleme, kuulame ja jalutame. Me teeme igal päeval hästi palju põnevaid asju! Kuid siiski on minu lemmikuks püree söömine ning emme kõhul pikutamine. Nii mõnus on magamise ajal tunda oma keha vastas, kuidas emme süda rahulolevalt ühtlases tempos tasakesi tuksub.

Mulle meeldib mu emme! Ta on meie pere päike. Tal on kõige soojem naeratus maamuna peal. Isegi, kui ma jonnin ja olen pool ööd üleval olnud, kehvasti maganud, siis minu emme ikka ärkab koos minuga ja tema väsinud silmadest peegeldab siiras rõõm ning armastus. Isegi kell 6 hommikul! Ma tegelikult tean, et mu emmele meeldib kaua magada, aga vahva on teda mõnikord proovile panna ja varem ärgata. Samas ma aeg-ajalt annan talle ikka puhkust ka ja luban tal magada näiteks kaheksani. Aga kindlasti mitte kauem! Muidu jäävad ju paljud toredad tegemised päeva jooksul tegemata. Tagasi tulles minu emme juurde… Ta hoiab mind alati. Ma tunnen end temaga turvaliselt. Ma saan oma emme peale kindel olla! Mu emme õpetab mind olema rõõmus, siiras ja aus poiss. Kui sa vaatad talle otse silma, siis näed, kuidas tema silmadest peegeldab puhas rõõm ja siirus!

Lisaks on minu emme kahe jalaga maa peal, eriti kasvatuse osas. Alati toob mind ja issit maa peale, kui me oleme liiga pilvedesse oma mõtetega läinud. Noomib, kui on tarvis. Aga üldiselt on mu emme väga toetav. Ta lubab mul erinevaid asju puutuda, katsetada ja proovida. Ikka selleks, et saaksin tajuda erinevaid situatsioone (uhh, küll see oli nüüd pikk ja keeruline sõna, suu läks keelega koos lausa krussi) ja esemeid. Õppida! Heh, mu emme ju töötas enne mind õpetajana, vähe ime, et ma siis kogu aeg õppima pean – aga mulle meeldib see! Mu emme lubab õppida mul minu enda vigadest. Ta kinnitab mulle ikka ja jälle, et eksimine ja kõige kohe mitte oskamine on täiesti normaalne. Ma tahan teda uskuda! Samas meeldiks mulle kõike kohe osata. Mõtle kui vahva oleks, kui mina, 63cm pikkune poisipõnn, jookseksin mööda tuba juba ringi – oi ma teen selle nimel iga päev trenni, siputan oma jalgu nii tugevalt, et emmel on lausa sinikas sellest tekkinud jalale.

IMG_2450 2

Ma olen emmega hästi palju koos, sest issi on sageli tööl, aga mulle meeldib emmega olla. Me naerame. Me jutustame. Me tantsime. Me laulame. Me räpime. Me võimleme. Me lollitame. Me mängime. Emme kuulab mind. Emme laulab mulle unelaulu. Emme räpib mulle suvalisi sõnu ritta ja mina naeran selle peale. See on nii vahva! Emme kõdistab, paitab, musitab! Ta jagab mulle siiras armastust ja hoolivust igal sammul.

Ma magan oma voodis nagu suured poisid ikka, aga emme ei jäta mind üksi uinuma, kui ma seda ei soovi. Ta on alati minu voodi kõrval seni, kuni ma olen uinunud. Ma tunnen end nii turvaliselt! Mõnel õhtul on mul raske magama jääda, sest mitu sada krutskeid täis mõtet jookseb peast läbi, siis emme paneb mulle luti suhu, teeb pai ja annab oma sõrme mulle peopessa kaissu. Ma pigistan seda kõvasti. Teise kätte haaran oma lemmik tekikese, surun selle vastu oma põske ja uinun. Mul on mu tekike ja emme. Rohkem polegi vaja!

Mulle meeldib, kuidas emme mõtleb mulle kord nädalas mõne teistmoodi tegevuse välja. Me oleme ahjuvormi vett pannud ja sealseid pardikesi püüdnud kõhutades, me oleme varvaste ja akrüülvärvidega kunsti teinud, samuti kätega guaššis solberdanud (see oli eriti äge, sest kõik kohad, riided ja kehaosad olid hiljem rohelised), me käime aias jalutamas ja vaatleme erinevaid taimi, lisaks palub emme mul neid katsuda – teate mis, need on kõik nii erinevad ja naljakad. Ühed on siledad ja siidised, teised krobelised. Kõige põneva on olnud vaadata lillekest lombis ujumas. Kas tal ujumisriided olid? Ei olnud! Ta ujus seal lobis sama moodi porgandina nagu mina paar korda nädalas oma Puhhi vannis! Aga vot vannivahtu ja shampooni tal küll ei olnud. Ma järgmine kord rõõmustan teda ja viin talle!

Internet (43)

Mis mulle veel meeldib? Mulle meeldib, et minu emme hindab kombeid ja traditsioone. Me värvisime kogu perega koos mune – ma sain ka pintsli kätte võtta! Me oleme tihti mu vanaemadel ja teistel sugulastel külas, sest minu emme ütleb ikka – perekond on kõige tähtsam!

Kui ma 3.mail esimest korda oma algatusel kõhuli keerasin siis emme hüppas rõõmust peaaegu lakke. Olen vähemalt kuulnud, et sellist vahvat väljendit kasutatakse suurte inimeste seas. Tore oli emmet rõõmustada! Ta rõõmustab ja on uhke iga minu pisema edusammu pärast. Emmet on kerge rõõmustada.

Mulle meeldib, et mu emme on minu jaoks olemas, kui ma seda vajan. Samas samal ajal lubab ta mul ise maailma avastada. Ma tunnen, et minu pisikene elukene on tasakaalus. Ja ma näen iga päev, kuidas emme õpib ja areneb ise emmede maailmas aina rohkem ning see teeb mind rõõmsaks. Tore on oma emme arengut kõrvalt märgata, ta on iga päevaga veel parem.

Minu emme on maailma parim!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s