LIFE UPDATE: hambad, palavik, (kaug)suhted ja tööle naasmine

“Maga siis, kui laps magab!” on üks enim levinumaid soovitusi emmedele. Sellega on ainult see üks pisikene jama, et ma ei oska poole jorina pealt unne suikuda, siis kui tuju tuleb. Seega J jäi oma ööunne ja mina otsustasin aega kasutada targalt ning kirjutada ühe life update.

Mis meie elukeses siis toimub… Kõike ja mitte midagi.

Esmaspäeva hommikul läks härra ära Võrru. Tema koolijütsi elu algas! Minu poolekohaga üksikema elu algas! Meie kaugsuhe algas! Kõik muudkui algas… Ühesõnaga härra on Võrus, meie kodus, sest korterit me endile ei leidnud ning lõpuks ju otsustasime, et majanduslikult on kasulikum selline elukorraldus. Mingi hetk valdasid mind veidi kurvad ja paanikat täis mõtted, kui mõtlesin endamisi meie tulevasele elukorraldusele. Ütlesin veel mitu korda jutu sees härralegi, et ära mine. Ops, see võib nüüd vale mulje jätta. Teeme kiire arutelu selle üle – ma väga hindan seda, et härra otsustas õppima minna. Ma olen tema üle uhke ja rõõmus temaga koos! Aga mõte jääda J-ga koos kahekesi, kasvatada last praktiliselt üksi, see hirmutas. Seda ma mõtlesingi siis selle “ära mine” all.

Esmaspäeval ja paar päeva enne seda, valdasid mind juba hoopis teistsugusemad tunded. Minus oli ja on siiani rahu. Me oleme J-ga alati kahekesi ilusti hakkama saanud (lisaks on meil abiks mu emme), meil on ju suurepärane emme ja poja side ning klapp. Meil on lõbusad ja emotsioonide rohked päevad. Hommik saabub varakult ja õhtu tuiskab ligi kiiremini, kui arugi saame. Lisaks olenemata sellest, et meil on härraga hea lapse kasvatamise klapp (üldjuhul), siis last üksi kasvatades on kuidagi lihtsam… Hehe, saad teha täpselt nii nagu sina õigeks pead. Kui sa leiad, et dressipluus on vajalik õue minekuks või juurikad hea valik… Siis sa ei pea kellegagi argumenteerima sel teemal, nii teed ja nii on. Hea ja lihtne.

Hea ja lihtne – üldjuhul ju nii ongi, kuid härra minekuga tuli ka J-l palavik. Tundub, et see on hammaste tulekust, samas ma ei saa pead anda, sest J ei luba oma suus suurt urgitseda ja inventuuri teha. Seega meie päevad on teistsugusemad, kui tavaliselt on olnud. J magab palju, mängime ja õues ei käi kuni palavik pole alanenud. Üldiselt on ta väga tubli poiss olnud (täna, eile, kõik need 7 kuud)!

Kui nüüd hammaste teema kõrvale jätta ja tagasi tulla meie suhte juurde, siis üks päev lugesin FaceBookis oma seinale ilmunud tuttava postitust, kust jäi üks lause mind eriti kõnetama: “Kuskil ei esine perfektset suhet ega harmooniat, kus puuduksid väljakutsed ja tülid.”. Oi, kuidas ma tahtsin vastu vaielda. Aga samas ma leidsin, et sellel ei ole eesmärki. Mina näiteks ütlen, et meil on härraga perfektne suhe ja meil on harmoonia. Härra vend ütles ükskord meie kohta kõnekalt “rõvedalt hästi klapite omavahel” ja nii ongi! Meil on väljakutseid (nt J), meil ei ole tülisid. Meil on minu poolsed mõningad pirtsutamised, kuid need tulenevad 99% sellest, et ma veedan suure osa oma ajast kodus – elagu lapsehoolduspuhkus.

Varasemalt olin väga liikuv inimene, kuid nüüd olen väga kodune (enda kohta). Nendest vingumistest olenemata ei ütle, et meil poleks perfektset suhet. Inimeste jaoks on perfektsus väga erineva tähendusega. See, mis minu jaoks on perfektne ei pruugi teise jaoks olla. Jah, meie suhte situatsioon ei ole täna ja praegu perfektne puhtfüüsiliselt asukoha tõttu – üks on Põhja- ja teine Lõuna-Eestis, aga see ei tee meie suhte kvaliteeti halvemaks, usun, et see hoopis tugevndab meid.

Aga nagu ma ütlesin, siis ma ei näe põhjust sel teemal pikemalt peatuda, sest sel pole mõtet – nii palju kui on inimesi on ka arvamusi. Küll aga teen ma pisikesi samme selle heaks, et minu vingumised väheneksid ehk saaksin kodust välja. Näiteks homme lähen sõbrannadega Noblessnerisse kohvitama, koogitama, veinitama. Ja on üsna tõenäoline, et sügisest naasen ma tagasi töömaastikule, seda siis treenerina. Yay! Lõpuks! Ilmselgelt on mul suur armastus tennise vastu, sest oktoobri lõpus tegin ma viimased trennid – 1.5 kuud enne sünnitamist – seega sai suure kõhuga veeretud väljakul. Suvel sattusin nüüd ühe korra tennise väljakule ja oi plinn kui halvas vormis ma olen, pean end enne sügist veidi käsile võtma, et ma peale esimest palli hing kurgus ei vedeleks loote asendis väljaku nurgas.

Trennide andmist ma ei pelga, sest see on 1 päev nädalas ja saan ilusti klapitatud ema töö aegadega. Samas mõte sellest, et järgmise aasta septembris peaksin ma kooli tööle naasema, see hirmutab. Just see, et mu on nüüd laps. Mul on vaja ta lasteaeda saada. Mul on vaja, et ma jõuan ta aeda viia enne, kui ma tööle lähen. Mul on vaja tööl ajad klapitada lapse järgi. Mul on vaja, et mul on võimalus töölt lapse juurde minna, kui ta on haige vms… Jube palju näilikke probleeme paistab minu jaoks… Need muudavadki mõtte tööle naasta keerulisemaks ja hirmutavamaks.

Samas kodus istumisest on veidi kasu ka – või kas ikka on?! Härra ikka naerab, et ma planeerin asju 3 aastat ette. Päris nii hull see olukord ei ole, kuid ma olen näiteks alustanud J 1-aasta sünnipäeva planeerimist (selleni on aega 5 kuud, hehe). Ma ei oska kommenteerida, minu jaoks on see oluline sündmus ja jah, võib-olla J ei oska sellest suurt midagi praegu arvata, aga ma tunnen, et see number 1 on väärt lähedasemate inimestega tähistamist. Ma olen veidi kurb, et detsembris ei saa õues üht mõnusat pikniku pidada, aga olen leidnud mõnusa peokoha, mis loodetavasti lõpuks meile sobib ka. Seega praegu ma veedangi aega sageli pinterestis kogudes huvitavaid ideid tähtpäevaks.

Teine asi, millega ma võiksin ja peaksin oma aega veetma on magistritöö. Tõin oma kontorinurgakesest oma tuppa ära magistritöö kaustad ja allikad, panin keset lauda, et need mul kogu aeg silme ees oleks. Nüüd ootan aega, mil tekib kiusatus arvutis avada magistritöö fail… Millal see võiks veel juhtuda?

Ühesõnaga nagu ma ütlesin, meie elus on kõike ja mitte midagi. Aga kuidas teil läheb?


Fotod: Roosi Sõsa

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s