Need PÄRIS jõulud!

Jäin pühapäeval TV3 pealt vaatama “Eia jõulud Tondikakul”. See on konkreetselt mu üks lemmikumaid filme. No lausa nii lemmik, et kui ma veel klassijuhataja olin oma 1.klassile, siis kutsusin oma kunagise klassiõe, kes osales filmi filmimise protsessis, neile sellest rääkima ja telgitagustest pajatama. Siiani ohkan, kui ilus ja armas saab üks film olla. Aga näed, saab! Kuna meil on kodus 2 nädalat järelvaatamine, siis ma olen üpris kindel, et vaatan seda selle aja jooksul veel! Heheee.

Filmi hingepaitav sisu, ilusad ja selged värvid, head näitlejad… See kõik on teisejärguline. Mulle meeldib see konkreetne film just seetõttu, et see äratab ellu mu lapsepõlve mälestused. Minu jõulud lapsepõlves. Mälestuste filmilint hakkab iseenesest soojade emotsioonidega peas kerima.

Kõige soojemad jõulu mälestused on mul meie maakodust, Suure-Jaanist. Sõitsime jõuludeks ema ja vanavanematega maale. Käisime kirikus (ei, meie perekond ei ole usklikud, aga kirikus on nii ilus). Kuulasime jumalateenistust ja sageli olid ka jõulukontserdid need, mida kirikus kuulamas käisime. Kaunistasime maakodu. Tõime vanaisaga metsast kuusepuu (oh seda lumes sumpamist!), kaunistasime selle vanavanemate aegsete ehete ja karraga. Terve pere (tädid-onud peredega) tulid kohale, sõime jõulutoitu, laulsime jõululaule, mängisime lauamänge. Sageli käis ka jõuluvana ja ühel korral lausa jõulusokk. Kui ma olin päris noor, siis mäletan, et vanaema oli akna taha teinud pisikeste papudega päkapiku jäljed… Piparkooke tegime ka, aga reeglina emaga kodus enne jõule. Jõulude juurde kuulus ka alati mudilaskoori… või lastekooriga… 1.advendil Saue linnaväljakul laulmised.

Ühesõnaga ma olen lummatud oma lapsepõlve jõuludest! Armastan seda, kuidas mu pere viitsis ja tahtis hoida jõulutunnet ja traditsioone. Hindan neid selle eest veel enam!

Seda kõike soovin ma edasi anda ka oma pojale – seda eriti lummavat jõulutunnet. Tahan, et ka tema tunneks seda muinasjutu maailma ja vanemas eas saaks heldimusega ta öelda, et mul on olnud elu parimad jõulud!

Tänavu aasta on J teised jõulud, eelmine aasta sai ta jõuludel 7 päeva vanuseks ja ilmselgelt ei mäleta suurt midagi. Omaette on muidugi küsimus, mida ja kui palju jääb tal meelde ka tänavustest jõuludest ning kas ta üldse mõistab, mis toimub. Kingid, kuused, inimesed, toit… Päkapikutamist ka tänavu aasta meil pole – just seetõttu, et ta ei saa päris täpselt aru, mis see on. Järgmine aasta ehk juba pikupäkatame.

Meil härraga veel suuri jõulutraditsioone ei ole (tänavused jõulud on meil 3. jõulud koos). Üritame mõlema vanemate juures olla, teeme kinke, kaunistame kodu. Ka kuusk on majas olemas! Esimesel aastal tegime ka piparkoogimaja ja lubasime, et teeme seda iga aasta jõulude paiku. Eelmisel aastal läks nihu, sest härra oli pikalt metsas, siis läksime sünnitama ja juba oligi J meiega ning elus olid hoopis teised prioriteedid tollel hetkel. Aga tänavu aasta on meil võimalus kõik tagantjärgi teha!

Võike mõttetera ka lõpetuseks – kas ainult mulle tundub või vanasti oligi jõulude ajal rohkem lund?

Millised on teie jõulutraditsioonid?


Fotod klõpsutas: Tiina Oja

2 kommentaari “Need PÄRIS jõulud!

  1. Vanasti oli kindlasti rohkem lund. Seda räägivad ka ilmateadlased. Nii kahju, et tulevased põlved seda enam kogeda ei saa.. Peab ka selle filmi ikka ära vaatama, kõik kiidavad.

    Meeldib

    1. Kindlasti vaata!
      Ja tõesti kurb see lume lugu. Ma ise ei mäleta oma lapsepõlvest ühtki jõulu, mil poleks lund olnud… Nüüd on suur ime, kui lumi maha tuleb. Koli või põhjanabale…

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s