Kõik teed viivad Kuressaarde ehk perepuhkus Saaremaal

Kaks aastat tagasi käisime Hiiumaal, tollal oli J veel mu kõhus ning reisikaaslasteks olid härra, tema ema ja noorem vend. Oli emotsionaalsed ja vahvad kaks päeva! Täpsemalt saab lugeda siit: “Hiiumaa /// 1. päev” ja “Hiiumaa /// 2. päev” . Saaremaa tuli jutuks juba eelmisel suvel, kuid mitme asja ja olukorra kokkulangemise tõttu jäi see siiski vaid plaaniks. Tänavu oli aga J juba tunduvalt suurem ning asjalikum reisisell, seega võtsime Saaremaa taaskord päevakorda. Sel korral olid minu reisisellid härra, J ja härra ema.


Tere, Saaremaa!

1.päev

Sõit Virtsu sadamasse võtab meil aega umbes 2 tundi koos vahepeatusega Märjamaale – kiired joogid ja näksid ning vurasime sadama poole edasi. Praam väljus 12:00. Praamil olid politseinikud ja vabatahtlikud tutvustamas uusi päästeveste. Proovisime ka J-le tema suurust vesti, saime asja käppa! J oli vestist nii vaimustatud, et ma pole kunagi teda nii südamest naermas näinud ega kuulnud. Kuivastu sadamasse jõudsime 12:27, seega reis mandrilt Muhule võtab aega umbes 30 minutit – aeg möödub linnutiivul!

Kuivastu sadamast esimese peatuseni oli 17 km / 15 min.

Laasu talu jaanalinnufarm

Esimene peatus oli kohe Muhu jaanalinnufarmis. Hinna ja pakutava osas ei kritiseeri midagi (4.5 eur / täiskasvanu, 3 eur / laps – J sai tasuta). Võimalus sööta sebrasid, jaanalinde, küülikuid, ponisid… Sebra emmel oli kevadel ka pojukene sündinud, kes tänaseks oli küll juba vähe suuremaks kasvanud, aga paras nunnupall ikka! Lisaks eelnimetatutele olid veel ka kängurud, emud ja mitmed muud loomad. Jaanalinnufarm oli minu isiklik lemmikkoht 1. päeval.

Jaanalinnufarmist järgmise peatuseni oli 6.5 km / 5 min.

Ö/Õ piir Saaremaal

Kõige lühem peatus meie reisi jooksul, kuid omamoodi, vähemalt saime mõne pildikese klõpsutada. Hehe. Igatahes, tegemist siis Ö-Õ kujuga, millega koos saab pilti teha. Teada-tuntud värk, et saarlastel Ö-ga suur teema! Avatud 24/7, asub tee ääres ning ofc tasuta.

Ö/Õ piirist järgmise peatuseni oli 4.2 km / 5 min.

Saaremaa sõjavara muuseum

Antud muuseumi valisin härra motiveerimiseks, sest teada värk, milline kaitseväe ja kõige sellega kaasneva armastaja ta on. Muuseum oli suur ja vaadata oli palju. Mina – vähem kaitseväge ja sõda armastav isik – pean tunnistama, et oli tõesti põnev ja asjalik koht! Kõige asjalikum sõja teemaline muuseum, kus kunagi käinud olen. Muidugi oli antud koht härra lemmik esimesel päeval. Esimene kommentaar, mis mulle tema suust meenub oli: “Vot siin oli suursugune relva kogu!”. See juba ütleb nii mõndagi. Ühesõnaga, meie pere soovitab! Asus muidugi justkui maha jäetud majas, aga küll Google kaudu üles leiab! Hindadest nii palju, et perepilet 12 eur ja täiskasvanu pilet oli 7 eur (veebilehel hetkel igatahes valed hinnad).

Sõjavara muuseumist järgmise peatuseni oli 32 km / 25 min.

Angla tuulikumägi

J jäi sõidu ajal magama, mistõttu pakkusin välja, et härra võib oma emaga koos käia tuulikuid üksi uudistamas ja ma seni ootan autos, sest olen seal varem ise käinud. Kuid lõpuks vaatasime kõik koos vähe eemalt ning einestasime seal samas söögikohas.

Lõunasöök Angla tuulikumägedes

Härra käis uurimas, mida süüa pakutakse ja mis hindadega. Hinnad olid tõesti odavad, öeldi, et “erineva rahvuse toidud” – see oli muidugi paras huumor. Portsjonid olid pigem väikesed, aga antud hetkel meie jaoks parajad. Soolased pannkoogid olid näiteks 4.5 eur, köögiviljakotletid 3.5 eur ja lastepraad 5 eur. Meie 3 täiskasvanut + laps saime oma lõunasöögid ja joogid kätte 23 euroga.

Angla tuulikumägedest järgmise peatuseni oli 33 km / 29 min.

Panga pank

Ilusa ilmaga maks ilus koht jalutamiseks. Muidugi tasuta ja 24/7 avatud. See oli esimese päeva lemmikkohaks härra ema jaoks.

Panga pangast järgmise peatuseni oli 17.5 km / 16 min.

Mustjala

Järgmise peatuse tegime Mustjalas, kus külastasime käsitöö poodi – lihtsalt suurest huvist ning ostsime sealsest Coop’ist ka grillimaterjali ning hommikusöögiks miskit head ja paremat.

Mustjalast ööbimiskohta oli 3 km / 4 min.

Ööbimine RMK Konati telkimisalal

Internetist uurides-lugedes-pilte vaadates jäi kohast üpris õnnetu mulje – mina ja minu eelarvamus. Tegelikult oli kõik väga hea ja ilus. Telkimisala asub endises kruusakarjääris, kus on üsna tuulevaikne. Metsa all kasvasid mustikad ja metsmaasikad ning karjääris saime ujumas käia. Kohapeal on olemas kuivkäimla, küttepuud ning 2 eraldi grillinurka, mis asuvad teineteisest parajal kaugusel – seega me oma “naabreid” väga ei kuulnudki.

Õhtul käisime ujumas, grillisime, sõime metsa all marju ning olime niisama. Vahelduseks oli selline metsaga üheks olemine kuramuse mõnus. Magama jäämine oli J jaoks raskendatud – ikkagi esimene ringreis ja telkimine, emotsioone ning põnevust oli lihtsalt nii palju! Aga pika peale uinus ka tema (tal on lihtsalt sigaosav vanaema).


2.päev

Hommik algas vihmasaju sabina saatel. J-d see ei heidutanud, ta ronis kohe telgist välja ning siblas grillinurka, kus ta vanaema juba tegutses. Mind vihm ikka väheke morjendas, mulle ei meeldi see märg olemine. Grillisime vinkusid, tegime võikusid ning pakkisime oma asjad ning telgid vihma saatel kokku.

Mihkli talumuuseum

Teise päeva esimene peatus ehk Mihkli talumuuseum, ei olnud ööbimiskohast väga kaugel (19,5 km / 16 min). Muuseum ise avatakse kella 10-st, meie jõudsime mõned minutid peale seda. Varajane saabumine ja veidi nukker ilm tingis selle, et olime antud hetkel ainsad külastajad ja saime rahulikult ringi uudistada. Muuseum oli sisukas ning põnev, vaatamist ja uudistamist oli kuhjaga – nii suurematele kui ka väiksematele. Teise päeva lemmikkohaks oli see nii härrale kui ka tema emale. Meie seltskond sai soetada perepileti – 10 eur. Kusjuures seal müüdakse ka erinevaid vahvaid käsitöö pudi-padi, J sai endale puidust sae, kirve ja haamri – kodus suuresti juba kasutusel.

Mihkli talumuuseumist oli järgmise peatuseni 61.5 km / 49 min. Täpselt paras aeg, et J saaks pisikese uinaku teha.

Küülikuküla

Küülikuküla oli minu lemmikkoht sel päeval! Samuti ei olnud ma seal varem käinud – soovitan kõigile soojalt! Kõige enam meeldis mulle see, kui armsalt koheldakse kõiki sealseid elanikke – küülikuid, kanasid, kukkesid, kalu ja nastikuid. Nimelt viimased suplevad koos kaladega tiigis. Minu suurimaks hirmuks olid nastikud, kuid muru sees neid ei leia külastushetkel. Kõikidele maismaa elanikele on ehitatud mega vahvad majakesed. Küülikuid saab toita, paitada ja nunnutada. Kukkesid ja kanu samuti! Kaladele saab visata tiiki saia. Pileti hinnad minu arvates väga okeid – 3 eurot täiskasvanu ja 8 eurot pere. Perenaine on super sõbralik!

Lõunasöök Tui kodurestoranis

Küülikülas asub ka Tui kodurestoran, kus toidud imemaitsvad ning töötajad samuti südamlikud ja soojad. Toitude serveerimine on restorani tasemel, kuid portsjonid pigem pisemad.

Küülikukülast oli järgmise peatuseni 10 km / 10 min.

Sõrve militaarmuuseum ja loodusmuuseum

Loodusmuuseum oli minu jaoks üllatus, ma ei olnudki kursis, et nad koos asuvad ja saab sama piletiga mõlemat külastada. Mulle isiklikult meeldis esimese päeva sõjavara muuseum rohkem, kui teise päeva militaarmuuseum, samas oli nende siht ja teema erinev. Sõrve omas sai rohkem väljas uudistada. Hinnad mõistlikud: 5 eur/täiskasvanu ja 3 eur/laps, üliõpilane. Ka härra kauples 3 eurose pileti omale kaitseväe soodustusega. Selle hinna eest sai tasuta kohvi ja teed ka omale teha.

Militaarmuuseumist oli järgmise peatuseni 1.6 km / 3 min.

Sõrve tuletorn

Minu eneseületus! Piletit ostes uurisime, kas saab liftiga või ei. Lifti pole, kuid trepiastmed mõistlikud. Võin puusse panna, aga vist oli 280 trepiastet kokku. Ühesõnaga, torn on kõrge. Härra ema veel muigas, et me ei pea minema, sest beebiJ ei pea veel sündima hakkama. Aga ronisin üles! Sellest ka minu eneseületuse jutt. Peale tuletorni jalutasime ka Sääre tippu välja. Kaunis, nagu Eestimaa loodus ikka! Sooduspilet 4 eurot ja täispilet 5 eurot. Vaadet miljoni eest!

Tuletornist oli ööbimiskohta 51.5 km / 47 min.

Ööbimiskoht Kuressaares

Seega sihi võtsime oma apartmendi suunas, mis asus Kuressaares. Valisime Airbnb välja 3 toalise korteri, seega ruumi oli küllaga. Viisime asjad korterisse ära ning vaatasime oma uue “kodu” üle. Saime riideid pesta, hommikusööki teha, rahulikult magada (kui ülemeelikud lapsed ülemisel korrusel ja palavus välja arvata)… Ühesõnaga korteriga olime üldiselt rahul.

Õhtusöök Mönusas Villemis

Õhtusöögi aeg hakkas aga peale tulema. Käisime enne veel autopesulast läbi, sest vahepeal oli 10 km pikkune teeremont ja auto oli nõnda räpane, et ei oska isegi ilusaid sõnu leida. Mönusas Villemis oli mönusad toidud – kuidas siis teisiti! J sai mängutoas ringi askeldada. Meeskond sõbralik, hinnad normaalsed.

Peale õhtusööki lippasin veel Coop’ist läbi ja võtsin hommikusöögiks veel puuduoleva, täiendasin J püreemajandust (reisil nii hea vaheapeal anda kätte, et miskit kõhtu saada) ning ostsin õhtuks-hommikuks ühe pisikese pooliku arbuusi.

*** Soovitame peatuda ka Salmes, kus on viikingite teemalist vaatamist iga nurga peal. Hetkel seal teeremont ning meie kiikasime vaid läbi sõites, kuid jaa, soovitan peatuda!


3.päev

Kolmas (ühtlasi meie reisi viimane) päev algas rahulikus tempos, sest esimene koht avati alles kell 11. Õnneks tuli ka korter hiljemalt 11 üle anda, seega kõik klappis.

Wow elamuskeskus

Elamuskeskus oli esialgu planeeritud meil eelmise päeva õhtuks, kuid päev möödus linnutiivul, seega aega selleks ei jäänudki ning ei soovinud hakata ennast ja J-d üle kurnama. Elamuskeskusest jäi internetis palju suurem ja uhkem tunne, kuid uudistada siiski oli. Minu soovitus – minge vähe suuremate lastega, kui seda on 1.5 aastane J. Maksimaalne aeg, mida saab keskuses veeta on 4 tundi. Samuti on seal olemas kohvik, kui kõht peaks minema tühjaks. Kuni 6a lapsed on tasuta, täiskasvanu 8 eur ja üliõpilane 7.20 eur. Üks pisiasi, mis mind isiklikult veel pani kukalt kratsima – enamus atraktsioone tuleb läbida sokkide väel (või siis paljajalu), aga atraktsioonide vaheline ala on betoonpõrand. Seega peaks laps jalanõusid 24/7 jalga panema ja ära võtma. J lippas lõpuks igal pool paljajalu ringi, sest puhtfüüsiliselt ei viitsi nii palju jamada jalatsitega.

Wow elamuskeskusest oli järgmise peatuseni 1.8 km / 5 min.

Kuressaare piiskopilinnus

J jäi vahetult enne seda magama ja linnuses sees on käruga võimatu liigelda, seega härra ema pakkus välja, et ta sel korral seda ei külasta ning saame kahekesi minna ( st ta jäi ise lapse valvesse). Piiskopilinnus oli härra lemmik koht antud päeval. Uudistada on tõesti palju ja aega kulus kuhjaga, kuid mina oleks lootnud näitustelt rohkem seda “linnuse aega”, selle asemel saime Nõukogude Eesti jms näitusi uudistada. Pileti hindadest: 8 eur/soodus ja 10 eur/täiskasvanu. Enne edasi liikumist haarasime õllekojast veel ühed jätsid (njom, kui hea on pehme jäätis!)

Piiskopilinnusest oli järgmise peatuseni 1.3 km / 5 min.

Keskaja elamuskeskus

Mul on vaid üks (konkreetne) mõte selle koha kohta – kuramuse äge! Oma territooriumi ala poolest on üpris väike, kuid sinna on nii palju vahvaid asju ülesseatud. Pilet on 7 eurot näkku (J oli tasuta). Selle hinna sees oli giidi teenus ehk töötaja tutvustas meile piinakambris erinevaid piinamise võimalusi keskajast, riiete ruumis erinevaid rõivaid ja kombeid, saime vahaküünalt meisterdada ja sepikojas omale isikliku mündi teha (isegi J sai pisikese abiga hakkama). Väljas olid küülikud, erinevad mängud ja tegevused. Ühesõnaga 7 euro eest küll ja veel! Minu ja härra ema lemmik koht sel päeval!

Keskaja elamuskeskusest oli järgmise peatuseni 19 km / 17 min.

Kaali kraater

Võib-olla kõlan ma nüüd veidi nõmedalt, aga mind ei köida see koht. Aga meie päeva kuulus see juba üksnes seetõttu, et härra polnud seal varem käinud ning mis eestlane sa oled, kui Kaali kraatrit ei ole külastanud, eksole?! Ilmselgelt on see avatud 24/7 ja tasuta kõigile. Kõrval asub ka trahter, kus tundusid hinnad mõistlikud ja Google kaudu leidsin, et ka toidud peaksid maitsvad olema. Meie seal küll ei einestanud, sest praamini ei olnud enam palju aega ja suur ekskurssiooni buss jõudis enne meid sinna sööma.

Kaalist oli järgmise peatuseni 52 km / 36 min.

Lõunasöök Liiva toidutänaval

Kuna Kaalis me lõunat ei saanud, siis oma hilise lõunasöögi haarasime Muhul asuvas Liiva külas, kus on n-ö turuplatsile tehtud “toidutänav” ehk erinevad pisikesed söögikohad üksteise kõrval. Meie putka nimetust enam ei mäleta, kuid pakkus burkse (kõik hinnaga 8 eurot/tk). Härra lausa mõmises selle burksi peale. Kõht täis, meel hea!

Ja sellega hakkaski meie reis lõppema, sest järgmine peatus oli Kuivastu sadam ja praam viis (kell 17:00) meid mandrile, kust vurasime edasi kodu poole. Kolmandasse päeva olime planeerinud veel ka Asva Viikingite küla ning mõtlesime ka Orissaare tamme üle kiigata, kuid nendeni me ajaliselt lihtsalt ei jõudnud. Mulle endale tundus, et iga päevaga läks aeg aina kiiremini ja vabalt oleks ka 4 päeva saanud ilusti ära sisustada. Vahemaad üritasime J ( ja veidi ka enda ) pärast hoida pigem lühemad ning päeva mitte üle koormata tegevustega. Kõik osapooled jäid reisiga rahule! Järgmise korrani!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s