Jesperi 2. eluaasta läbi tema silmade

Tsau-tsau (hoogne lehvitus ja õhusuudlused, nagu J ikka teeb), mina olen Jesper! Aasta võrra jälle targem, usinam ja asjalikum. Mul on olnud pööraselt vahva aasta. Kõige olulisem esmalt – õppisin käima! Nüüd on hea kõikide eest ära põgeneda. Sellel aastal oli palju esmakordseid käike. Näiteks käisin ma emme, issi ja vanaemaga Saaremaal. Telkisin! Külastasin Lottemaad (tegelikult 2. korda elus, esimene kord olin emme kõhus). Käisin emme ülikooli lõpetamisel, oi juudas kui tüütu on ühe koha peal olla, palju vahvam oli issiga ringi jalutada. Sain oma päris esimese tõukeratta/jooksuratta ja kiivri. Aitasin issil terrassi ehitada, mille käigus sain oma elu esimese kruvi akutrelliga puidu sisse lasta (pool aastat hiljem sain ka omale isikliku laste akutrelli, millega oskan oma ehitusnurgas juba kruve keerata). Kuna ma olen suur poiss, siis sain oma toa ja suurepoisi voodi. Külastasin mitu korda loomaaeda – oi, kuidas mulle loomad meeldivad. Eriti kassid (ja vanaema-vanaisa Pätu). Minust sai septembris suur venna ja mulle meeldib see väga (mõni päev natukene vähem). Esimest korda käisin ka seenel, sõbra sünnipäeval mängutoas ja Tallinna jõuluturul. Paar päeva enne oma sünnipäeva hakkasin ka lastehoius käima, kus saan omale uusi sõpru, kellega mängida.

Sünnipäeva hommik kodus enne hoidu

Iseloomult olen emotsionaalne, uudishimulik, rõõmsameelne ja pohhuist (ei võta paljusid asju südamesse) ning olen suur kunsti huviline, kõige rohkem meeldib mulle värvide ja pintslitega lõuendile pilte maalida. Olen 85 cm pikk ja kaalun 12,6 kg. Suus on 16 teravat hammast (viimased tagumised puudu). Olen üldiselt terve kui purikas, kuid septembris sai mind ja minu pere kätte vastik koroona.

Mulle meeldivad kassid, tahvelarvuti (mõnikord kaklen emme ja issiga, sest nad ei luba seal olla nii palju, kui ma tahaksin), õues käia, rong Thomas, emme ja issiga mürada, peitust mängida, vesi ja koristamine. Mulle ei meeldi kui mind keelatakse, üksi olla ja üksi mängida ning liha süüa.

Aastaga minu sõnavara pole palju suurenenud. Oskan öelda “ei”, “aitäh”, “auh-auh” (koer), “kss-kss” (kass), “mõmm” (karu ja unelaul), “emme”, “anna”, “emme-emme” (vanaema). Aga sellest pole hullu, sest kõik oma mõtted ja soovid suudan edastada oma kehakeele kaudu – lähedasemad suudavad neist juba väga hästi ka aru saada.

Tänavu pidasin oma sünnipäeva 2 korda. Õigel päeval sõin emme, issi, venna, vanaema, Raivo ja mammiga koos burgereid ning torti. Mu tordi peal oli rong Thomase kujukesed – niiii äge! Aga veel ägedam oli küünal, ma sain seda puhuda (mitu korda). Päeval käis ka vanaisa Tiit ja tädi Kristi meil külas. Järgmisel päeval olime maal vanaema ja vanaisa juures, kus olid veel ka onu Kasper, onu Marko ja tädi Elo, tädi Sirje, pisike Roosi, tädi Kadi, Ando, Gerda ja Rasmus. Sõime vanaema tehtud võileivatorti (isegi mina sõin!) ja emme tehtud torti. Sain palju-palju vahvaid kingitusi. Emme peab nüüd neile ainult kohe kodus leidma, aga mind see ei morjenda, sest mulle meeldivad mänguasjad!

Loe veel:

Avaldanud: Kärt E.

Naine, kes naudib elu sellisena nagu see on, olles nii ema, elukaaslane, treener kui ka õpetaja.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: