Teise lapse ootuses – reaalsuskontroll

Käes on järjekordne õhtu. Härrat pole kodus, ta on metsalaagris (ehk tööl). Poen J kõrvale tema voodisse, võtan fliisi omale peale, panen tööle ta kõlari (white noise) ja laulan talle Mõmmibeebi unelaulu. See on ta lemmik! Ta haarab ühe käega mu kaela ümbert kinni ja teise võtab kõvasti endi kaissu. Peagi tema sinakashallid silmad sulguvadLoe edasi: “Teise lapse ootuses – reaalsuskontroll”

Saaks põrsa, lapse ja diplomi oleks päris hää!

Tsau! Härra paneb J-d magama ja ma lõpetasin oma loovteraapia teemaliste märkmete korrastamise drive kaustas. Mõtted liikusid iseenesest ühe teema juurest teise juurde ning avastasin end mõtisklemas oma elukese üle. Mida ma tahan teha? Mida saavutada? Kuhu jõuda? Mida-keda omada? Kas ainult mulle tundub, et see suure inimese elu on samaaegselt nii keeruline kui kaLoe edasi: “Saaks põrsa, lapse ja diplomi oleks päris hää!”