Koroonapositiivsena sünnitama ja haiglas olek

Meie pere koroona lugu algas tegelikult juba 3. septembril, kui härra tuli metsalaagrist. Tol hetkel pidasime seda külmetuseks, sest metsas olles nahk märg, tuul jms, mille tagajärjel on nohu-köha kerge tulema. Ühel päeval oli härral ka pisike palavik, kuid see alanes kiirelt ja suuremat tähelepanu sellele ei pööranud. 10. septembri hommikuks oli mul tekkinud kergeLoe edasi: “Koroonapositiivsena sünnitama ja haiglas olek”

Teise lapse ootuses – reaalsuskontroll

Käes on järjekordne õhtu. Härrat pole kodus, ta on metsalaagris (ehk tööl). Poen J kõrvale tema voodisse, võtan fliisi omale peale, panen tööle ta kõlari (white noise) ja laulan talle Mõmmibeebi unelaulu. See on ta lemmik! Ta haarab ühe käega mu kaela ümbert kinni ja teise võtab kõvasti endi kaissu. Peagi tema sinakashallid silmad sulguvadLoe edasi: “Teise lapse ootuses – reaalsuskontroll”

Teise lapse ootuses – isa ja sünnitus / 14 küsimust mehele

BeebiJ sünnitähtaeg läheneb aina enam ja enam (kaugel see oktoober ikka on, eksole) ning olen hakanud rohkem lugema, kuulama ja vaatama beebi ning sünnituse teemalisi raamatuid, perekooliloenguid ning YT videosid. Sellest kõigest tingituna tuli meil kodus juttu ka sünnituskogemusest, just mehe (lapse isa) silmade läbi. Millest täpsemalt? Sellest, mida härra üldse sünnitusest arvab ning kasLoe edasi: “Teise lapse ootuses – isa ja sünnitus / 14 küsimust mehele”

ITK kogemus ja sitt ema

Olla ema on rõõmustav ja samal ajal väsitav. Seda teadsin ma juba raseduse ajal. Oodates J-d mõtlesin ma sageli, et milliseks meie elukene kujuneb ja kuidas ta meie elu muudab. Rohkem mõtlesin ma vast tegelikult sellele, et milline see meie beebi üldse on – iseloom, välimus, käitumine jms. Teadsin, et ükskõik, kas ta on lokkideLoe edasi: “ITK kogemus ja sitt ema”